Mine sisu juurde

Delon Alen

Vikipedii-späi
Delon Alen
franc.: Alain Delon
Alen Delon Belgradas vl 1962
Alen Delon Belgradas vl 1962
nimi sündundan jäl'ghe:

franc.: Alain Fabien Maurice Marcel Delon[1]

radmižen toižend:

scentarist, fil'moiden režissör, teatrinäitleja, filminäitleja, filmiprodutsent, telesarjanäitleja, produtsent, pajatai, akt'or, režissöör, kirjutai

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

sündundan sijaduz:

Sceaux[d][9][10][1]

valdkund:

 Francii[11]
 Šveicarii[12]

kolendan dat:

18. eloku 2024(2024-08-18)[13][14][1] (88 vot)

kolendan sijaduz:

Douchy-Montcorbon[d][15][1]

tat:

Fabien Delon[d]

mam:

Édith Delon[d]

avtograf:

 Delon Alen VikiAitas

Alen Delon, täuz' nimi om Alen Fabien Moric Marsel' Delon (franc.: Alain Fabien Maurice Marcel Delon; sünd. 8. kül'mku 1935, So, Francii — kol. 18. eloku 2024, Duši-Monkorbon-kund, Luare-departament, Francii) oli francine kinoakt'or, režissör, prodüser da scenarist.

Alen oli sündnu So-lidhna (Parižan suvine ezilidn).

Mez' Openui kolbasan tegijaks hänen kazvatajiden kartte. Ühtni Francijan Indokitain sodha merijaugvägiden saldataks vll 1953−1956. Debütirui kinoakt'oraks vl 1957.

Delon oli naižiš kahtenden kerdan. Oli naimatoman vl 2017[16]. Nell' last jäi hänespäi: Entoni-poig (ühtendes naindaspäi, om sündnu vl 1964), Kristian Aron Bulon'-poig (sündnu naindata vl 1962), Anuška-tütär (kahtendes naindaspäi, om sündnu vl 1990), Alen-Fabian-poig (kahtendes naindaspäi, om sündnu vl 1994).

Poig da tütär jätktas tatan radod, ratas akt'orin mugažo.

Valitud fil'mografii

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  • «Kristina» (1958) — Franc Loben'je
  • «Školäroiden te» (1959) — Antuan Mišo
  • «Loštakahal päiväižel» (1959) — Tom Ripli
  • «Rokko da hänen velled» (1960) — Rokko Parondi
  • «Melodii karzn'aspäi» (1963) — Francis Verlo
  • «Must tül'pan» (1964) — Gijom de Sen-Pre / Žül'jen de Sen-Pre
  • «Jose Pariž palab» (1966) — Žak Šaban-Del'mas
  • «Ozaitelemižiden ecijad» (1967) — Manü Borelli
  • «Bassein» (1969) — P'jero
  • «Ezmäine ö lebukuron» (1972) — Daniele Dominiči
  • «Šokterapii» (1973) — Deviler-lekar'
  • «Zorro» (1974) — Don Deigo / Zorro
  • «Pahatukan surm» (1977) — Ksav'e «Ksav» Marešal'
  • «Tehran-43» (1979) — Žorž Foš-inspektor
  • «Policijalaižen sana» (1985) — Daniel' Pratt
  • «Algat nouzegoi maganut policijalašt» (1988) — Grendel'-komissar
  • «Üks' šans kahtele» (1998) — Žül'jen Vin'jal'
  • «Asteriks Olimpižil vändoil» (2008) — Julii Cezar'
  • «Udenke Vodenke, mamad!» (2012) — edestab ičtaze

Mel'hetartujad faktad

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  • Alen Delon pajati «Parole, parole» (duetal Dalidanke), «Thought I'd ring you», «Comme au cinéma»-pajod i «Ozaitelemižiden ecijad»- da «Policijalaižen sana»-fil'miš.
  • «Nautilus Pompilius»-grupp pühäti hänele «Взгляд с экрана»-pajod.
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Fichier des personnes décédées
  2. SNAC — 2010.
  3. Discogs — 2000.
  4. Encyclopædia Britannica
  5. filmportal.de — 2005.
  6. Dutch Top 40
  7. Brockhaus Enzyklopädie
  8. GeneaStar
  9. Bell A. Encyclopædia BritannicaEncyclopædia Britannica, Inc., 1768.
  10. Encyclopædia UniversalisEncyclopædia Britannica, 1968.
  11. http://www.nytimes.com/movies/person/87436/Alain-Delon
  12. Mort d’Alain Delon. Delon, un citoyen suisseNancy: 1889. — ISSN 0240-4958; 1760-4958; 2274-5912
  13. C. L. Mort de l'acteur français Alain DelonBFM TV, 2024.
  14. Alain Delon, dernier monstre sacré du cinéma français, est mort — 2024.
  15. C. L. Mort de l'acteur français Alain DelonBFM TV, 2024.
  16. Ален Делон в интервью «КП»: «Хочу найти жену в вашей стране» (Alen Delon «KP»:n interv'jus: «Tahtoin löuta akad teiden mas») / Kp.ua. (ven.)